Mida peate teadma maja kasutusloast.
Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium on võtnud eesmärgiks 1.jaanuariks 2020 korrastada ehitisregister, kus soovitakse kuvada kõiki üle 20m2 ehitusaluse pinnaga hooneid.
2020. aasta alguseks tuleb kõik üle 20 m² ehitusaluse pinnaga hooned kanda ehitisregistrisse.Lisaks eluruumidele kuuluvad nende hulka ka suuremad kuurid, saunad, garaažid ja laudad. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 26–29 kohaselt puudutab see nõue eelkõige ebaseaduslike ehitiste seadustamist ning eeltoodud säte ei nõua kasutusloa väljastamist kõigile olemasolevatele hoonetele. Enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist väljastatud ehitusload (eeldusel, et on hakatud õigeaegselt ehitama) on tähtajatud ja ei pruugi olla aastaks 2020 veel valmis ehitatud.
Nõue, et ehitisel peavad olema nii ehitus- kui kasutusload, tulenes juba kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseadusest. Nii näiteks sätestas kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 32, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kohalikul omavalitsusel oli kuni 01.07.2015. a kehtinud ehitusseaduse (§ 68 ja § 29) ja ka täna kehtiva ehitusseadustiku (§ 139) alusel võimalus koostada kasutusloata kasutamise eest rahatrahv. Ehitusseadustiku § 139 alusel on võimalik kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav karistada isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
«See puudutab hinnanguliselt enam kui 300 000 hoonet üle Eesti,» räägib kasutuslubadele spetsialiseerunud ettevõtte Projektibüroo üks omanikest Andero Mardo, ent rõhutab, et kasutusloa taotlemine ei ole kohustuslik kõigile: hoonele, mis on ehitatud enne 1995. aastat ja mille kohta on registris korrektne kanne ning mida pole pärast seda laiendatud või rekonstrueeritud, ei ole kasutusluba vaja; kui maja on pärast 1995. aastat laiendatud või rekonstrueeritud, on kasutusluba kohustuslik.
Mis on kasutusluba? Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada vastavalt ehitusprojektis märgitud eesmärgil. Lisaks majaomanikule on kasutusloa olemasolu vajalik ka kohalikule omavalitsusele, andes kindlustunde, et tema valitsusüksuse all paiknevad hooned on kasutamiseks ohutud.
Kas ehitusloast enam ei piisa?
Aastakümneid tagasi ei olnud kasutusloa taotlemine oluline. Kui omanik oli kord juba saanud ehitusloa, siis võis ehitus kesta kasvõi terve eluaja. Praeguseks on seadused muutunud. Ehitusluba annab küll õiguse ehitada, kuid pärast seda tuleb esitada dokumendid, mis tõestavad, et ehitatud on vastavalt ehitusloale ning ehitis on kasutamiseks ohutu.
Infot, kas majal on dokumentatsioon korras, saab ehitisregistrist või projekti visuaalselt ehitisega võrreldes. Eriti tähelepanelik tuleks olla kinnisvarabuumi ajal kerkinud majadega, paneb Mardo südamele, sest sel perioodil võib probleeme olla ka korterite kasutuslubadega.
Siiani on kohalikud omavalitsused kasutuslubade olemasolusse suure töökoormuse tõttu suhtunud leebelt, aga see on muutumas. Kasutusluba on palju enamat kui vaid formaalne nõue, sest seaduse järgi ei tohiks kasutusloata majas üldse eladagi, mistõttu peaksid dokumentatsiooni üle vaatama kõik majaomanikud, toonitab Mardo.
Viis kõige olulisemat põhjust, miks hoonel peab olema kasutusluba:
1. Kasutusluba tõendab, et hoone on ohutu ja seda on turvaline kasutada.
Kasutusluba kinnitab maja tehno- ja elektrisüsteemide ning kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. Tulekollete ohutust kontrollib enne kasutusloa väljastamist Päästeamet.
2. Kasutusluba tagab usaldusväärsuse panga ees.
Pank jälgib laenu andes, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. Mõlemal on sama eesmärk – tagada ehitiste ja ehituse ohutus. «See annab kindlustunde, et vara, mille vastu nad laenu annavad, on kindel tagatis,» selgitab Mardo. Kui kinnisvara dokumentatsiooniga pole kõik korras, siis pank laenutaotlust kohe tagasi ei lükka, küll aga võib protsess kujuneda üsna ajakulukaks.
3. Kasutusloa olemasolu kiirendab kinnisvara müüki.
Ilma kasutusloata hoonele on raske leida ostjat, kuna pank ei ole nõus seda finantseerima. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et ilma kasutusloata kinnisvarale tuleb leida ostja, kes ei vaja pangalaenu. Samas ei ole probleemid sellega lõppenud, sest need samad maksejõulised kliendid võivad soovida tulevikus kinnisvara edasi müüa ostjale, kes jällegi vajab tehingu finantseerimiseks pangalaenu ning kasutusloa puudumine kerkib jälle teravalt üles.
4. Kasutusloa puudumisel ei hüvita kindlustus tulekahju või mõne muu õnnetuse korral kahju.
Kui hoonel pole kasutusluba, siis ei pruugi kindlustus korvata kasutusloata kinnisvara kahjusid, sest puudub kindlus, et maja tehnosüsteemid ja konstruktsioonid on turvalised. «Meie poole on pöördunud inimesed, kellele seltsid keelduvad õnnetusjuhtumi puhul hüvitist välja maksmast, sest hoonel puudub kasutusluba. Need korrad ei ole enam harvad juhused, vaid seda juhtub aina tihedamini,» toonitab Mardo.
5. Kasutusloa puudumine võib kaasa tuua kopsaka trahvi.
Kui hoone ei ole hiljemalt 1. jaanuariks 2020 ehitisregistrisse kantud ning sellel puudub kasutusluba, siis võib kohalik omavalitsus teha kinnisvaraomanikule kopsaka trahvi, samuti teha ettekirjutuse ehitise seadustamiseks koos võimalusega määrata sunniraha. Ehitusseadustiku § 133 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot. See, kui suures ulatuses ja kas üldse rahatrahvi või sunniraha määratakse, on kohtuvälise menetleja (näiteks kohalik omavalitsus) kaalutlusotsus.
Meie omame kogemust ning saame Teid aidata!
Kasutusloa taotlemise kohta küsi infot:
Viimsi Ehitusjärelevalve OÜ
50 15 320
info@viimsiejv.ee
2020. aasta alguseks tuleb kõik üle 20 m² ehitusaluse pinnaga hooned kanda ehitisregistrisse.Lisaks eluruumidele kuuluvad nende hulka ka suuremad kuurid, saunad, garaažid ja laudad. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 26–29 kohaselt puudutab see nõue eelkõige ebaseaduslike ehitiste seadustamist ning eeltoodud säte ei nõua kasutusloa väljastamist kõigile olemasolevatele hoonetele. Enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist väljastatud ehitusload (eeldusel, et on hakatud õigeaegselt ehitama) on tähtajatud ja ei pruugi olla aastaks 2020 veel valmis ehitatud.
Nõue, et ehitisel peavad olema nii ehitus- kui kasutusload, tulenes juba kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseadusest. Nii näiteks sätestas kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 32, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kohalikul omavalitsusel oli kuni 01.07.2015. a kehtinud ehitusseaduse (§ 68 ja § 29) ja ka täna kehtiva ehitusseadustiku (§ 139) alusel võimalus koostada kasutusloata kasutamise eest rahatrahv. Ehitusseadustiku § 139 alusel on võimalik kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav karistada isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
«See puudutab hinnanguliselt enam kui 300 000 hoonet üle Eesti,» räägib kasutuslubadele spetsialiseerunud ettevõtte Projektibüroo üks omanikest Andero Mardo, ent rõhutab, et kasutusloa taotlemine ei ole kohustuslik kõigile: hoonele, mis on ehitatud enne 1995. aastat ja mille kohta on registris korrektne kanne ning mida pole pärast seda laiendatud või rekonstrueeritud, ei ole kasutusluba vaja; kui maja on pärast 1995. aastat laiendatud või rekonstrueeritud, on kasutusluba kohustuslik.
Mis on kasutusluba? Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada vastavalt ehitusprojektis märgitud eesmärgil. Lisaks majaomanikule on kasutusloa olemasolu vajalik ka kohalikule omavalitsusele, andes kindlustunde, et tema valitsusüksuse all paiknevad hooned on kasutamiseks ohutud.
Kas ehitusloast enam ei piisa?
Aastakümneid tagasi ei olnud kasutusloa taotlemine oluline. Kui omanik oli kord juba saanud ehitusloa, siis võis ehitus kesta kasvõi terve eluaja. Praeguseks on seadused muutunud. Ehitusluba annab küll õiguse ehitada, kuid pärast seda tuleb esitada dokumendid, mis tõestavad, et ehitatud on vastavalt ehitusloale ning ehitis on kasutamiseks ohutu.
Infot, kas majal on dokumentatsioon korras, saab ehitisregistrist või projekti visuaalselt ehitisega võrreldes. Eriti tähelepanelik tuleks olla kinnisvarabuumi ajal kerkinud majadega, paneb Mardo südamele, sest sel perioodil võib probleeme olla ka korterite kasutuslubadega.
Siiani on kohalikud omavalitsused kasutuslubade olemasolusse suure töökoormuse tõttu suhtunud leebelt, aga see on muutumas. Kasutusluba on palju enamat kui vaid formaalne nõue, sest seaduse järgi ei tohiks kasutusloata majas üldse eladagi, mistõttu peaksid dokumentatsiooni üle vaatama kõik majaomanikud, toonitab Mardo.
Viis kõige olulisemat põhjust, miks hoonel peab olema kasutusluba:
1. Kasutusluba tõendab, et hoone on ohutu ja seda on turvaline kasutada.
Kasutusluba kinnitab maja tehno- ja elektrisüsteemide ning kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. Tulekollete ohutust kontrollib enne kasutusloa väljastamist Päästeamet.
2. Kasutusluba tagab usaldusväärsuse panga ees.
Pank jälgib laenu andes, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. Mõlemal on sama eesmärk – tagada ehitiste ja ehituse ohutus. «See annab kindlustunde, et vara, mille vastu nad laenu annavad, on kindel tagatis,» selgitab Mardo. Kui kinnisvara dokumentatsiooniga pole kõik korras, siis pank laenutaotlust kohe tagasi ei lükka, küll aga võib protsess kujuneda üsna ajakulukaks.
3. Kasutusloa olemasolu kiirendab kinnisvara müüki.
Ilma kasutusloata hoonele on raske leida ostjat, kuna pank ei ole nõus seda finantseerima. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et ilma kasutusloata kinnisvarale tuleb leida ostja, kes ei vaja pangalaenu. Samas ei ole probleemid sellega lõppenud, sest need samad maksejõulised kliendid võivad soovida tulevikus kinnisvara edasi müüa ostjale, kes jällegi vajab tehingu finantseerimiseks pangalaenu ning kasutusloa puudumine kerkib jälle teravalt üles.
4. Kasutusloa puudumisel ei hüvita kindlustus tulekahju või mõne muu õnnetuse korral kahju.
Kui hoonel pole kasutusluba, siis ei pruugi kindlustus korvata kasutusloata kinnisvara kahjusid, sest puudub kindlus, et maja tehnosüsteemid ja konstruktsioonid on turvalised. «Meie poole on pöördunud inimesed, kellele seltsid keelduvad õnnetusjuhtumi puhul hüvitist välja maksmast, sest hoonel puudub kasutusluba. Need korrad ei ole enam harvad juhused, vaid seda juhtub aina tihedamini,» toonitab Mardo.
5. Kasutusloa puudumine võib kaasa tuua kopsaka trahvi.
Kui hoone ei ole hiljemalt 1. jaanuariks 2020 ehitisregistrisse kantud ning sellel puudub kasutusluba, siis võib kohalik omavalitsus teha kinnisvaraomanikule kopsaka trahvi, samuti teha ettekirjutuse ehitise seadustamiseks koos võimalusega määrata sunniraha. Ehitusseadustiku § 133 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot. See, kui suures ulatuses ja kas üldse rahatrahvi või sunniraha määratakse, on kohtuvälise menetleja (näiteks kohalik omavalitsus) kaalutlusotsus.
Meie omame kogemust ning saame Teid aidata!
Kasutusloa taotlemise kohta küsi infot:
Viimsi Ehitusjärelevalve OÜ
50 15 320
info@viimsiejv.ee